Saaremaa päevalehel Meie maa on kombeks nädala lõputi kirjutada mõnest tublist kohalikust inimesest. Sel nädalal oli intervjueeritav Ardon Kaerma, kes tõesti jõuab palju. Selles loos oli koht, kus Ardonile vend esitas küsimuse: “Millal sa hakkad elama oma elu?”. Ardoni vastus oli, et see ongi minu elu. Tegelen just sellega, mis mind huvitab, sellega kus ma olen tõeliselt hea. Tegemist on noore inimesega, kuid tema elukäsitlus on väga elutark. Lugesin ja  meenus meie seast lahkunud Karl Lagerfelt’i, ütlus, et kui töö valmistab rõõmu ja sa tunned sellest naudingut, siis ei ole see töö tegemine. Ardonil on naine, tal on kolm last, sugulased ja sõbrad. Kõigi nendega koos ta igapäevaselt elab, ta on tervikisiksus. Ta ei püüa leida paaniliselt tasakaalu töö ja oma isikliku elu vahel. Kahestunud inimesed on stressis, neil on keeruline teha valikuid.

Kahjuks tööl me unustame selle ära. Kui juhid oma meeskonna liikmetega kohtuvad, siis vestlus käib põhiliselt selle ümber, mis tööl toimub ja millised on tulemused. Aga me unustame ära, et tulemuse toob päeva lõpuks koju see sama inimene, kellel peale töö on veel pere, sõbrad ja isiklikud unistused. Kui suudame luua olukorra, kus eesmärk ei ole töö, vaid inimese areng läbi töiste väljakutsete, siis saame vastutasuks pühendumuse. Vaid siis kui me inimesest tõeliselt hoolime, tekib meil toimuv suhe, kus saame inimese suhtes olla nõudlik. Nii on töine suhe kordades tulemuslikum. Muudel juhtudel on tegemist kas manipuleerimise või agressiooniga. Inimestel tekitab see trotsi ning see väljendub otseselt tulemuslikkuses.

Paul J.Zak’i 2017 aastal Harvard Business Review ilmunud artiklis “The Neuroscience of Trust” toob välja, et on olemas üks ühene matemaatiline seos suhte toimivuse ning ettevõtte majandustulemuste vahel. Kui me oleme suutnud luua usaldusliku suhted oma töötajatega, siis:

  • töötajate stressi tase on 74% madalam;
  • inimesed on 106% rohkem innustunud;
  • tulemuslikus on 50% kõrgem;
  • haiguspäevi on 13% vähem;
  • inimesed on 76% pühendunumad;
  • inimesed on 29% rohkem rahul oma eluga;
  • läbipõlemisi esineb 40% vähem.

Sama väljakutse ees oli investeerimisfond Kleiner Perkins, kui investeeris ühe esimesena Googlesse. Larry Page ja Sergei Brin olid andekad teadlased, kuid neil puudusid teadmised, kuidas geniaalne idee ellu viia ja suureks kasvatada. Nende kõrvale palgati ettevõtet arendama Eric Schmidt ja Jonathan Rosenberg, kes olid tugevad protsesside juhtimisel, kuid nad ei olnud kõige paremad inimeste  juhid. Et Google kasvaks selliseks nagu ta täna on, oli vaja kaasata oma ala parimatest parimad spetsialistid ning ehitada üles koostöökultuur, mis aitaks kordistada üksikisiku potentsiaali. Luua organisatsioonile sooritusvõime, mis tagab kiire ja jätkusuutliku kasvu. Nii palgatigi Google juhtmeeskonna coachi’ks Jim Cambpell, endine ameerika jalgpalli treener. Mees kes kunagi ei ole Google juhtimisel välja paistnud, kuid kes iganädalaselt kohtus eraldi iga juhtmeeskonna liikmega, osales juhtkonna koosolekutel. Ainsaks eesmärgiks jälgida, kuidas juhid kokku mängivad, et neil tekiks õige käitumismudel ja harjumused. Jim’i on oma juhtimispõhimõtted pannud kirja lühikese manifest’na – “It’s The People”.  See dokument sai aluseks täna Googles kehtivale Juhtimise Heale Tavale, mille tulemusel ka üdini tehnoloogia kesksed introvertsed friigid on suutelised toimima ühisele eesmärgile suunatud meeskonnana.

  • nädala lugemineHarvard Business Review Special Issue: The Brain Science Behind Business – number on saadaval Selveri ajakirjandusriiulil. Väljaandesse on kogutud HBR viimase 10 aasta parimad artiklid neuroteadusest. Kui varasemalt psühholoogidel olid hüpoteesid, miks inimesed ühel või teisel moel käituvad, siis täna me suudame ajus toimivaid protsesse kaardistada. See teadmine tuleb Sulle kasuks meeskondade, inimeste ja müügi arendamisel.
  • nädala sündmus – Emadepäev. Kui lugesin eelpool mainitud ajakirja, siis jäi silma üks huvitav mõte. Kõige paremad juhid on need, kes suhtuvad oma meeskonda, kui vastutustundlikud vanemad. Kes on pühendunud oma laste arendamisele, aitamaks neil oma elus edukalt iseseisvalt toime tulla.