Viimastel nädalatel on tegelenud mõteharjutustega, kuidas teha paremini motiveeritud otsuseid. Oluline on see sellepärast, et meie otsustest sõltub meie saatus, see kes me oleme ja millega me tulevikus tegeleme. Pidev tulekahjude kustutamine on ka valiku tulemus – mingil ajal on tegemata jäänud, kas vajalikud otsused või tegevused. Seega ajajuhtimine on inimese elus suurim paradoks. Sul on tuhandeid valikuid, kuidas sinu käsutusse antud piiratud aega väärtuslikult kasutada.

Oma meeskonna liikmetel nädala staatusraportit koostades, palun igal ühel hinnata 10 palli skaalal, kui õnnelikud nad on ning vastata küsimusele, mis on neil plaanis teha uuel nädala selleks, et siin asjad liiguksid vaid positiivses suunas. Enamuses sõltub see sellest, millised otsused inimesed ise langetavad. Lihtsam on vastata millega tegelen, kuid keerulisem on tihti teha otsus, et sel nädalal tuleb teha mõni elu / olukorda muutev otsus. Viimaseid me tavaliselt kipume edasi lükkama. Me kahtleme, kas see on õige. Kui otsust ei tule, siis ei järgne ka tegevusi ja siis ei muutu ka midagi. Võib olla siin ongi see kütus, mis toidab Sinu tulekahju. Paralleelseid süsteeme on keeruline, kulukas ja stressisööv ülal pidada.

Lugedes erinevat kirjandust ja osaledes erinevates rollides igapäeva elus, näen kui lihtne ja samas kui keeruline see kõik on.

Oma kogemuste baasil me kõik oleme loonud endale mõttemudelid. Kui me ka tahame asju muuta ning uusi võimalusi analüüsime, siis enamuses juhtub ikka nii, et me pigem eelistame leida fakte, mis tõendavad meie mõttemudeli õigsust. Ehk püüame tugevdada oma positsiooni, kinnistada hetke staatust. Sellist otsusprotsessi nimetakse lineaarseks. Iga teisipäeva õhtul toimub ETV teledebatt “Suud puhtaks”, kus just sellist vastandumist läbi mängitakse. Sama ämbri otsa astus ka Reformierakonna juhtkond, kes asus läbirääkimistesse oma mõttemudeli keskselt (meie punased jooned). Unustati eesmärk “Parem Eesti” ja läbirääkimiste lauale jäeti vaid abinõud, kuidas eesmärk saavutada. Mingil hetkel need abinõud pühendavadki eesmärgi ja see ei pruugi olla üldse see, mis algselt plaanis.

Kuidas siis sellest oravarattast välja saada. Soovitan kasutada integreeritud otsustusprotsessi. Mille sisuks on paradoks  – leida kahe vastuolulise lahenduse vahel 3-s parem lahendus. Seda ka siis, kui meie jaoks tundub algne lahendus nii õige, et vaja oleks justkui ainult otsustada – kes, mida ja millal teeb. Kuid vastandliku lahenduse lauale toomine, sunnib sind läbi mõtlema teised võimalikud  lahendused, mõtlema kastist välja. Nii avastad ka võimalused, mis oleksid jäänud märkamata, kuna need ei ole omased algsele lahendusmudelile.

Et selline mõttekäik  toimiks, inimesed suudaksid olla fokuseeritud ning aktiivselt kaasa töötaksid, siis piiritle esialgselt aeg max 1,5 tunniga.

  1. Sõnasta probleem, mida sa soovid lahendada nii et sina ja kõik protsessi osalejad saavad selles ühte moodi aru. Eestis on hetkel ettevõtjate poolt sõnastatud probleemina, et edasise arengu jaoks ei ole meil piisavalt tööjõudu. Kõige parem on probleem sõnastada avatud küsimuse vormis. NäiteksKuidas on võimalik korraldada inimeste sissevool Eestisse nii, et see aitaks Eesti majandusel kasvada ning toetaks Eesti riigi põhiseaduslikke huvisid.
  2. Sõnasta põhimõtteliselt erinevad lahendusviisid ning loetelust vali välja kaks mis on omavahel kõige suuremas vastuolus. Tavaliselt kõik teised lahendused jäävad nende kahe polaarsuse lahenduse vahele. Eestlane on tundud pika jutu poolest, kuid ära kasuta ühe lahenduse sõnastamiseks rohkem kui 15 sõna. Sõnastus peab kajastama sellel lahenduse põhiideed. Vaid nii saavutad, et osalejad suudavad neid ühestena meelde jätta ning mõista. Näiteks:
    1. muudame sisserände vabaks;
    2. seame sisserändele väga ranged kvoodid.
  3. Määratle ära kes on olulisemad osapooled keda see otsustusprotsess mõjutab. Näiteks:
    1. kodanik;
    2. ettevõtja; 
    3. riik.
  4. Mõlema lahendusviis juures pane kirja olulisemad komponendid, millist väärust üks või teine lahendus osapooltele loob. Keskendu vaid positiivsele, väärtust loovale. Näiteks:
    1. Kvootide puudumine:
      1. Kodanik – majanduse kasvades maksutulu ehk laekumised sotisaalvaldkonda kasvavad;
      2. Ettevõtja – kvootide puudumisel, ettevõte saaks kaasata kiiresti vajalikud spetsialistid,
      3. Riik – atraktiivne majanduskeskkond meelitab riiki investeeringuid, mis tagavad pikemas perspektiivis arengu jätkusuutlikkuse ning julgeoleku garantiid.
  5. Kui oled mudelid kirja saanud , siis alusta Kaevandamist. Allolevate küsimuste kaudu selguvad välja aspektid, millest saad hiljem lähtuda uue integreeritud lahendusmudeli loomisel. Palu osalejatel leida:
    1. mis asjad langevad kokku erinevatel mudelitel;
    2. milles seisneb mudelite vahel suurim erisus;
    3. mis on ühes või teises mudelis on see, mis sinu arvates loob suurimat väärtust;
      1. kui võtta mõlemast mudelist kõige väärtuslikumad komponendid, mis on takistuseks, mis ei võimalda neid ühildamast ühte mudelisse / lahendusse;
      2. millised eeldused, me peame looma, selleks, et see ühildamine saaks võimalikuks;
      3. millised on erinevate komponentide vahelised põhjus-tagajärg seosed.
    1. esita endale nüüd uuesti küsimus, mis on see probleem, mida me tegelikult lahendame.
  6. Uue mudeli kirjeldamine ehk kuidas ühte mudelina ära kirjeldada komponendid, millest me kõige rohkem väärtust saame, et leida probleemile parim lahendus. Uue mudeli koostamisel on sul abi alljärgnevatest küsimustest:
    1. kuidas meil oleks võimalik ehitada uus mudel nii, et me kasutame mõlemast mudelist ära vaid nende kõige väärtuslikuma komponendi (max – 1-2 kummastki) unustades kõik muu algsetest mudelitest?
    2. millisel  juhul võib ühte mudelisse mõne täiendava komponendi lisamaine võib teist mudelit oluliselt parendada?
    3. kui probleem jagada osadeks, kas sellisel juhul oleks võimalik mõlemat mudelit eraldi kasutada?
    1. kirjelda uue mudeli komponendid asjaosaliste lõikes?
    2. mis siin on sinu jaoks suurim väärtus, et uus mudel sai kirjeldatud?
  7. Testimine – ilma asjaosaliste tagasideta on tegemist abstraktsiooni ehk soov mõtlemisega. Sõnasta hüpotees, mis vajab valideerimist ning tegutse vaid saadud tagasiside alusel.
    1. muuda kõikidele osapooltele  tulemus nähtavaks ning pane välja kommenteerimiseks,
    2. koosta sihtgrupi inimestega töötoad tagasiside korjamiseks;
    3. tagasiside alusel otsusta:
      1. kas minna selle mudeliga edasi
      2. juhul kui otsus on positiivne,
        1. siis millised muudatused mudelisse viia
        2. määratle rakendamise edukriteeriumid
        3. pane paika rakendamise plaan, ajakava ja eelarve.

Eile käisin kinos vaatamas filmi “Tõde ja Õigus”. Karm ja aus film, mis 3 tundi järjest esitab sulle küsimuse – miks sa oma elu niimoodi elad. Kas lihtsamalt ei saaks? Miks teha üllast asja nii, et kõik selles protsessi osalejad vihkavad seda ning nende kõik mõtted on seotud vaid sellega, kuidas siit minema saada?

Kuna valimised võitsid liberaalid, siis mul on unistus, et nad tühistavad kõik inimese tahet pärsivad riiklikud normatiivaktid ning loovad terve riigi mis lähtub inimlikest väärtustest. Mul on usk ja veendumus, et sellisel juhul 1/4 riigi eelarvelistest vahenditest saab kasutada hoopis teisel moel kui täna. Loomaks väärtust, mis tagaks ka tegelikult Parema Eesti. Kuid selleks on vaja valmidust avatud dialoogiks ning julgust vabastada end mõtteviisist ja hoiakust –  tegelikult meil asjad käivad nii. Uute ärimudelite loomine käib vaid läbi selle, et ollakse valmis vana ärimudel ära lammutama. Tehnilise infrastruktuuri poolt on Eestis valmidus muutuseks olemas. Kõik on kinni vaid inimeste mõtteviisis.

1994 aasta vabariigi sünnipäeva kõne lõpuks  ütles president Lennart Meri: “Olgu eesmärk kui tahes kaugel, ajategur kõnnib nagu kuri vari me kannul. Nagu Alice Imedemaal, peame kärmesti jooksma, et paigal püsida, et püsima jääda. Seni oleme sellega toime tulnud, olgu pealegi hambad ristis ja ohvrite hinnaga. Sellest on lõviosa maksnud vanemad aastakäigud, meie pensionärid, kes on selle rahva sünnitanud, üles kasvatanud ja oma kustumatu iseseisvuslootusega toitnud. Nüüd on meie kord öelda: iseseisvus ei sünni ega püsi üksnes igatsuse najal. Iseseisvus püsib ja tugevneb, kui igatsus heidab paari tahtega. Tahtest oleneb palju, ja rasketel silmapilkudel oleneb tahtest kõik.”