Ülalolev graafik näitab, kuidas inimkonna areng on otseselt seotud inimsuhete tiheduse ja selle kvaliteediga. Erinevad uuringud on tõendanud, et kui linnas inimeste arv kahekordistub, siis selle innovatsioonivõime kasvab 15%. Samal ajal organisatsiooni arengut hinnanud uuringud on välja toonud teise huvitava tõsiasja. Kui organisatsioon kasvab kaks korda, siis initsiatiivlikus ja tulemuslikkus inimese kohta langeb 15%. Oled sa varem sellest kuulnud? Miks see on nii?

Põhjus on oma olemuselt väga lihtne. Organisatsiooni siseselt me rakendame süsteeme, mis aitavad meil kontrollida selle toimimist. Tagavad, et juhid saaksid inimesi paremini juhtida ja kontrollida. Loodud on juhtimisstruktuurid, paika pandud käsuliinid. Nende süsteemide loomine aga pärsib otseselt organisatsiooni iga üksikosa initsiatiivi. Selle asemel, et teha kohapeal otsus, mis sobitub kõige paremini hetke oludega, kulutatakse oluliselt aega erinevate kooskõlastuste saamisele. Mida pikem on käsuahel, seda suurem on tõenäosus, et tehtud otsus, selle tegemise momendil ei ole enam ajakohane ning otsustajad ei ole pädevad seda otsust vastu võtma. Olukorra parendamiseks kutsume kohale kommunikatsiooni spetsialisti, kelle ülesandeks on välja pakkuda uus ja parem süsteem infoliikumise korraldamiseks. Selline süsteem on nagu vähk inimorganismis, mis hakkab kontrollimatult vohama ning tapab ära kõik elujõulised rakud. Kas tuleb tuttav ette? Mis on siin pildil valesti? Me püüame parandada süsteemi, mida me ai vaja.

Miks siis linnas innovatsioon areneb, kui inimeste arv kasvab. Põhjus peitub lihtsas tõsiasjas. Meeril ei ole võimalik igapäevaselt sekkuda seal toimetavate inimeste tegevusse. Ta saab luua vaid keskkonna (regulatsioonid), kus inimesed tahavad elada, kus neil on turvaline ja mugav. Kus elavad inimesed, kes väärtustavad samu asju. See millega inimesed tegelevad ja kuidas nad toimetavad, on jäänud nende enda otsustada. Inimestele on jäetud võimalus näidata ülesse oma isiklikku initsiatiivi. Ajaloost võib leida tuhandeid näiteid, kus linnad (ühiskonnad) on tõusnud ning langenud.

Inimene on osa loodusest ning looduses on organismid (süsteemid) pidevas evolutsioonilises arengus. Organismid on isekohanduvad vastavuses muutunud oludele. Looduduurija Darwin on tõdenud, et evolutsiooni protsessis ei jää elama vaid suuremad ja tugevamad isendid, vaid need isendid, kes suudavad kohanduda kõige paremini muutuvate oludega.

Organisatsioonis esmaseks eelduseks, innovatsiooni ja initsiatiivi soodustava kultuuri tekkeks on selle omanike ja juhtide valmidus käituda meerina. Anda enda käest suuremas ulatuses otsustusvõim. Sinna kus asjad toimuvad, See vajab julgust, see vajab usaldust. Mõne hea idee, kuidas transformeerida organisatsioon uude reaalsusse leiad Delloitte artiklist – Unlocking Flexible- organization – Organizational design for an uncertain future. Kui me ei soodusta evolutsioonilist arengut, siis loome eeldused revolutsioonilise olukorra tekkeks.

Mõned aastat tagasi jooksis meie kinodes Luc Jacquet film “Oli kord üks mets”. Selles filmis tuntud prantsuse botaanik Francis Hallé jutustab meeldejääva loo liaanist ning tema lehti söövast röövikust. Kas teadsid, et enda kaitsmiseks liaan on viimase 50 aasta jooksul üle 20 korra muutnud oma lehe kuju, värvi, maitset, lõhna. Röövik on aga vastavuses muutunud oludele end kiiresti kohandanud ning omakorda muteerunud ligi 30 korda. Vapustav, kui kiiresti looduses kõik see sünnib. Ei mingit kooskõlastamist, pika planeerimist – vaid pidev katsetamine ja õppimine.