Kohtusin mõned nädalad tagasi, ühe ettevõtte omaniku – juhiga. Istusime tema Tallinna kontoris, mis oli sama viimistluse ning mööbliga, kui see 1998. aastal  rendile võtmise hetkel oli. Küsisin kuidas tal äri läheb? Esimene, mida kuulsin, oli see et pere noorliikmed ei taha panustada ettevõtte arengusse ning ka noored inimesed, keda ta on müüki juhtima palganud, ei püsi pikalt tööl. Esitasin talle lihtsad küsimused: “Olles hea müügimees, miks ma peaksin töötama sinu heaks?  Miks ma peaksin järgmised 3 – 5 aasta oma elust sinu hüvanguks ohverdama/pühendama? Kuhu sa tahad jõuda, mida sa tahad saavutada?” Tekkis pikk, piinlik vaikus, mille lõpus juht püüdis vestluse viia teisele teemale. Kuil ettevõttes ei ole pühendunud inimesi või juht ei ole suutnud inimesi oma visiooni elluviimisele kaasata, siis juhil ongi tunne, et tegeleb köie tõukamisega. Kus on probleem ja kes peaks olukorra muutumiseks oma käitumist muutma?

November on aeg, kus paljudes ettevõtetes strateegiate ülevaatamise ning järgmise aasta tegevusplaanide koostamise aeg. Tegevus, mis peab andma vastuse küsimusele – miks ma peaksin töötama sinu heaks. Enamusel meist on kiire aasta tulemuse vormistamisega ja nii jäävad  ettevõtte põhialustega seotud küsimused (nn pehmed asjad) fookusest välja. Inglisekeelses ärijuhtimises on nende pehmete asjade nimetus Foundation (vundament). Ehitusest teame, kui vundament ei saa korralik, siis ülejäänud ehitus ongi viletsal vundamendil laiali vajuvate seinte kooshoidmine. Tekivad varem planeerimata ootamatud olukorrad/tegevused, mille lahendamine muutubki justkui oluliseks. Nii kustutamegi igapäevaselt tulekahju, kuhu me ise pidevalt õli juurde valame.

Et seinad koos püsiksid on vaja head vundamenti:

  • missioon – ettevõtte olemasolu tähendus, kuidas me muudame maailma paremaks. Paljude jaoks tundub see teema olevat kauge ja ümmargune asi. Kuid ainsaks inimesi  liikumapanevaks (e-motion – ladina keeles edasi liikuma) jõuks on küsimus MIKS. Kui juhina lähtud mõtteviisist, et inimesed käivad tööl vaid raha pärast, siis oled loonud süsteemi, kus inimesed valivad töökohta vaid palganumbri alusel. Võib olla kõlaks paremini – kui  see miks saaks täidetud millegi muu kui rahaga? Kui see MIKS on tõeliselt innustav ka noortele inimestele?
  • väärtused – KUIDAS me üheskoos meeskonnana koos töötame, millest oma otsuste tegemisel lähtume. Kui on tõeliselt kriitiline olukord, KUIDAS me käitume. Toimivad väärtused annavad ettevõttele kiiruse ning vähendavad bürokraatiat. Võta juhtmeeskond kokku ning palu igal juhtmeeskonna liikmel vastata kolmele lihtsale küsimusele:
    • milline ettevõtte väärtus, sinu arust meie ettevõtte igapäevases tegevuses kõige paremini toimib;
    • mis on see üks väärtus, mille vastu me kõige sagedamini eksime;
    • mida mina oma käitumises alates käeolevast momnedist muudan, et see väärtus aitaks meie organisatsiooni edasi.
  • siht – eesmärk, MIDA me üheskoos tahame tingimata  koos saavutada 3 – 5 aasta jooksul  – Suur Heidutavalt Julge Eesmärk. Kui siin ei ole konkreetsust(julgust), üheselt mõistetavust /mõõdetavust, siis võtab võimust mikromanageerimine (efektiivsuse otsimine), kus abinõu pühendab eesmärgi. Bill Gates on SHJE seadmisel oma juhtidele andnud järgmise soovituse:
    • kui tahad, et sinu inimesed mõtleksid välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, siis suurenda esialgselt plaanitud tulunumbrid 2 – 3 kordseks ja küsi, mis me peame järgmisel aastal tegema teisiti, täiendavaid ressursse kaasamata, et need saavutada;
    • kui sa tahad et inimesed muudaksid mõtteviisi, mõtleksid välja ettevõttele uue ärimudeli, siis korruta järgmiseks aastaks planeeritud käibe ja kasumi eesmärgid numbrid 10-ga. Vaid selline mahus reaalsuse nihestamine aitab sul leida tõelised uued võimalused.

Infotehnoloogia mõjust on Foundation saanud uue nime – Paltform ning natuke laiema sisu. Harvard Business Review’ artikkel Yes, You Can Eliminate Bureaucracy, kirjeldab maailma suurima koduelektroonika seadmeid tootva ettevõtte Haier (kaubamärgid Eelctrolux, LG, …) juhtimissüsteemi, mis on üles ehitatud 10 – 15 liikmelistele meeskondadele (mikroettevõtetele), mille koostöö baseerub ühisel platvormil, lihtsatel koostöö põhimõtetel. Analoogsel alusel toimib meie igapäeva tegemisi oluliselt mõjutav internet – mis koosneb väikestest üksteisega lõdvalt seotud osadest. Osad teevad omavahel tööd vaid siis, kui see koostöö aitab neil luua kliendile väärtust. Kui üksus ei suuda pakkuda väärtust klientidele, siis lakkab ta lihtsalt olemast. Nagu inimese rakk, millel on võime end surmata, kui ta on oma tähenduse kaotanud.

Joonisel püüdsin platvormi olemust kirjeldada, meie igapäevase abimehe arvuti näitel. Excel’t ja Wordi ei saa mugavalt kasutada, kui arvuti operatsioonisüsteem (näiteks Window’s 10) on vigane või ei toimi korrektselt. See viib meid endast välja, tekitab pingeid. Samas, kui on hästi toimiv operatsioonisüsteem, siis võime ise valida, milline brauser (IE, Crome, Mozzila) on meile käepärasem ja mugavam kasutada. Analoogne on ka ettevõte, kui meil on tugev Platvorm, siis me saame lihtsasti valida, kuidas me müüki teostame ning kes seda teostab (loome oma üksuse või ostame teenusena sisse). Kui aga organisatsiooni platvorm ei toimi, siis sellises logisevas süsteemis ei taha keegi tööd teha, see tekitab stressi ja pingeid.

Heale platvormile on lihtne uue aasta tegevuskava koostada. Tegevuskava ei ole midagi muud, kui 3 – 5 olulisemat arengu initsiatiivi, mis tagavad organisatsioonile/üksusele jätkusuutliku tulude ning marginaali kasvu. Ainult kasvav organism on terve. Initsiatiive määratledes soovitan järgida järgmiseid põhimõtteid:

  • nende realiseerumine peab looma eelduse lähiperspektiivis uutest suundades tulu tekkeks, mis moodustab vähemalt 20% tänasest käibest. Tehnoloogia arengust tingituna muutub klientide käitumine ja see sööb igal aastal 1/5 sinu tänasest ärimahust.
  • turuosa suurendamiseks on ainult üks võimalus – olla parim. Parimaks ei saa rohkem tööd tehes, vaid olles teistest nutikam.
  • alusta organisatsiooni välistest trendidest, mis mõjutavad ettevõtte sihiga seotud valdkonnas klientide käitumist. Püüa leida vastus küsimusele, milline peab organisatsioon olema, et need trendid enda kasuks pöörata. Ärge uppuge detailidesse. Vajalik on suur pilt – ning valige välja 6 kõige olulisemat trendi.
  • vastu uut suurt ettevõtte pilt saad hinnata:
    • mis on sinu organisatsiooni tugevused (kompetentsid), et need trendid enda kasuks pöörata. Hoia ja tugevda neid. Initsiatiivide kandidaadid.
    • mis sinu organisatsiooni sisemised nõrkused (käitumised, harjumused, oskused), takistavad teil neid trende enda kasuks tööle panema.  Initsiatiivide kandidaadid – asjad, mis vajavad parendamist, muutmist.
  • koosta initsiatiivide loetelu ning sea igale initsiatiivile võtmetulemus, mis tõendab selle täitumist. Iga initsiatiiv peab otseselt mõjutama vähemalt ühte asjaosalist (klient, töötaja, omanik, partner).
  • reasta initsiatiivid olulisuse alusel. Hinda iga initsiatiivi mõju organisatsiooni edukriteeriumitele (käive, kasu, turuosa, töötajate õnneindeks, klientide soovitusindeks) ning nende mõju ajalist perspektiivi.
  • vali välja 3 – 5 initsiatiivi, mille mõju organisatsiooni arengule on 12 kuu perspektiivis on kõige suurem.

Et hinnata, kuidas sa tegevusplaani koostamisel õnnestusid, palu meeskonna liikmetel anda 10 palli süsteemis hinnang järgmistele küsimustele:

  • kas need initsiatiivide realiseerumisel muutub 20% ulatuses meie äri soovitud suunas;
  • kas koostatud tegevusplaan innustab sind ja ühtib sinu väärtustega.

Juhul kui keegi meeskonna liikmetest annab alla 9 punkti, siis küsi, mis me peame oma tegevusplaanis muutma, et ta annaks kõrgema hinde. Oluline on, et meeskond usuks 100% plaani ning oleks sellele 110% pühendunud. Pühendumus tekib vaid siis kui inimesed teevad asju, mis arendavad neid ning lähevad kokku nende väärtustega. Plaani juures on pühendumus 10 korda tähtsam, kui selle täpsus.

Uue aasta suhtes ollakse tihti ootaval seisukohal – kas majandus kasvab hoogsalt edasi või tuleb kriis. Parim kaitse kriisi vastu on rünnak. Kriisis tugevad saavad tugevamaks, keskmised elavad selle kadudega üle ning nõrgemad kaovad turult, loovutades tugevamatele oma turuosa. Kriis ei ole majanduslangus. Kriis on struktuurne muutus, mis sunnib inimesi asju efektiivsemal / teistsugusel moel  tegema.  See tähendab, et te peate ümber mõtestama, kuidas uues olukorras teie äri käib. Kriisi ajal selle peale mõtlema hakkamine, tähendab õigelt rongilt maha jäämist.

“Võit ootab seda, kellel kõik on korras – inimesed nimetavad seda vedamiseks. Kaotus on kindel slle puhul, kes on jätnud õigel ajal ettevaatusabinõud tarvitusele võtmata; seda nimetatakse halvaks õnneks.” – Roald Amundsen, The South Pole

  • Nädala sündmus – valituskriis. Ultimaatumite keelele üle läinud koalitsioon lõpetas koostöö ja valitsuse. Valitus oli viimased 3 aastat investeerinud selleks, et suurendada Eesti mõju maailma paremaks elukohaks muutmisel – saada ÜRO julgeoleku komitee ajutiseks liikmeks. Hetkel aga pakiline tegevus (säilitada oma töökoht – operatsioon valimised), varjutas kõik ning unustati eesmärk. Kui Eestil on selline valitus, siis kodanikud teevadki Eestile NO99-t, ehk andekamad inimesed otsivad parema koha, kus areneda ja elada. Valitsuse kokku panemisel lepiti kokku, mis koos ära teeme (koalitsioonilepe), kuid paika jäi panemata platvorm – kuidas me koos töötame, kuidas me eesmärgi saavutame.
  • Nädala film – Queen, Rapshody Bohemia – tõeline koolitusfilm juhtidele – kuidas startup’d tekkivad ja toimivad. Suured asjad sünnivad vaid siis, kui asjal on tähendus ning meeskond toimib. Queen sai suureks läbi selle, et nad olid valmis pidevalt eksperimenteerima, mis kuulajate peal tegelikult toimib ning oma eesmärgi saavutamiseks jääma lõpuni kindlaks oma seisukohtadele. Queen liikmed nimetasid end pereks. Filmi lõpust jäi meelde viimane dialoog Freddy ja Rogeri vahel, vahetult enne Live Aid kontserti lavale minekult – Freddy: “Lähme tõstame sellel staadionil katuse pealt ära”, Roger: “Sel staadionil ei olegi katust”, Freddy: ” Siis läheme taeva”.
  • Nädala raamat – Start with Why: How Great Leaders Inspire Everyone to Take Action, Simion Sinek – autor kaasakiskuvalt kirjeldab, inimfüsioloogia mõju otsustusprotsessides. Otsustamine on samasugune inimese eksistentsi säilitamise süsteem kui hingamine, seedimine, nägemine, …… . Me võime loodusseadusi eirata, kuid neil ei ole sellest sooja ega külma. Nad toimivad meie tahtest sõltumatult edasi.