Kui see oleks vaid nii lihtne

Kui maailm ei toimi enam nii kuis varem ja me kõik teame, et ta ei hakkagi vanamoodi toimima, siis pole muud teha, kui teenus viia vastavusse tulevase reaalsusega. Et jalgratast mitte leiutada, siis investeerisin paar nädalat aega uurimaks, kuidas arendavad teenuseid ja tooteid organisatsioonid, kes täna kõige kiiremini kasvavad. Jätkusuutlik areng on ainus tõendus, et pakutav loob kliendile väärtust. Neil organisatsioonidel on olemas teadmine, kuidas õigeid asju kõige otstarbekamal moel teha. Olenemata sellest, kuidas edu defineerida, on üks selle alustalasid oskus omandada käitumised ja harjumused, mis selle tagavad. Eelmise nädala kohtumisel mainis minu vestluspartner tabavalt, et kogu see info on internetis olemas, meie valik on selles, kas me seda rakendame või mitte. Just sellest otsusest ning rakendamise distsipliinist sõltub, kas asjad juhtuvad soovitud moel või mitte.

Kuna olen loomult kärsitu, siis otsisin vahendit, mis võimaldaks tulemusteni jõuda kiiresti. Ja saatus juhatas mind Google Venture poolt väljatöötatud Design Sprindi metoodikani. Nimi oli juba apetiitne – kuidas 5 päevaga leida suurtele probleemidele lahendus ja testida ideid (Sprint: How to Solve Big Problems and Test New Ideas in Just Five Days, Jake Knapp). Ülevaate metoodikast ning üksikasjalikud juhendid leiad siit.

Kvaliteetse tulemuse saavutamise tagab sõltumatu ja metoodikat tundva moderaatori kaasamine. Selle protsessi käigus avastate hulga kasulike töövõtteid, mis aitavad teil läbi mõtestada, milliseid koosolekuid teil meeskonnas on vaja ning kuidas neid tulemuslikumalt läbi viia.

Imeline, 5 päeva ja sul on lahendus, mis on klientide peal testitud. Teades, mida klient tegelikult soovib, jääb ära ka suur vaev hiljem enda loodut armastama panna. Viimane tavaliselt ka ei õnnestu, kuna valideerimata lahendus on just selline nagu see meile sobiks ning me ei ole sellest kergesti valmis loobuma. Nii juhtubki, et investeerime aega ja ressursse asjadele, millel puudub kliendi seisukohast väärtus.

5 päeva ja sul on selgus, et tegeled õigete asjadega.

Kust ja kuidas siis alustada. Ikka lõpust, sul peab olema selge, mis on sinu pikaajaline eesmärk. Mis on see uus seisund, mida tahad saavutada. Mina oma meeskonnaga seadsin eesmärgiks luua lahendus, mis tunduvalt parendaks organisatsioonides inimeste koostöö tulemuslikkust. Teada on, et kõige suurimaks takistuseks organisatsiooni arengul ei ole välised tegurid, vaid sisesed – inimestevahelised pinged ja sõltuvused tulemuste saavutamisel.

Kui eesmärk on selge, siis tuleb luua hästi lihtne teekaart, kuidas tulemuseni jõuda. Mis on need 5 – 15 sammu, mis tagavad inimesele võimaluse oma ülesannetele täielikult fokuseerida ning täie pühendumusega need ellu viia. Niinimetud voo seisundis on inimesed lahenduse leidmisel 3 korda tulemuslikumad ning leidlikumad. Vaadake lapsi – kui nad on täielikult oma mängule pühendunud, kui nutikad ja osavad nad siis on. Neid ei häiri ümbritsev maailm.

Meie joonistaud teekaarti näed siit. Selle viimane samm on, et inimene vastavuses oma eesmärkidega planeerib oma nädala kalendri, tutvustab seda enda meeskonna liikmetele ning palub, et tema planeeritud ajakavaga arvestatakse. Kui me inimestele ei anna võimalust süüvida oma tööde ära tegemisse, siis ei ole ka tulemusi oodata. Nii ongi juhiga 1:1 vestluste olulisem teema, mis takistab inimesel oma ajaplaani (tegevusplaani) elluviimast.

Neljapäeval 04.06 on sul võimalik kuulda Ragn-Sells’i juhatuse liikme Argo Rannamets kogemuslugu, kuidas läbi tulemusvestluste on nad suutnud võimendada oma inimeste tulemuslikkust.

Püüdsime oma teeraja teha hästi lihtsa ning veendumaks selle toimimises, otsustasime vastavalt metoodikale seda juhtidele ning personalijuhtidele tutvustada. Soovisime saada ekspertidelt hinnangu, kuidas ülesehitatud loogika toimib ja mis saab selle rakendamisel suurimaks takistuseks. Eksperdid teavad, kuidas asjad täna käivad ning oskavad öelda täpselt, miks midagi muuta ei saa. Nende hinnang on hästi oluline, kuna nad oskavad sõnastada täpselt, milles seisneb probleem. Probleem on võimalus, suur probleem on suur võimalus. Ja meil ongi vaja just suurt probleemi. Kui suudame selle lahendada, siis suudame olemasolevat turgu muuta. Suudame läbi oma lahenduse eemaldada pinged ning sõltuvused, mis takistavad inimestel tulemuslikult koostööd tegemast.

Meie esmaste intervjuude käigus peeti teekaarti lihtsaks, loogiliseks ja toimivaks. Kui aga küsisime, mis on suurimaks rakendamise takistuseks, siis enamuses saime vastuseks: “kui see oleks vaid nii lihtne”. Kuid mis peaks juhtuma, et see oleks lihtne? Enamus takistusi on seotud inimeste hoiakutega, välja kujunenud tavade ning kehtestatud protsessidega. Miks viimastest lähtutakse, ei oska keegi öelda.

Parimate lahenduste kandidaatide leidmiseks on soovitav intervjuude käigus tuvastatud probleemid sõnastada väljakutsetena, kirjutades iga probleemi ette – Kuidas me saaksime… (How might we). Nüüd on laual hulk võimalusi ning meeskonnal aega hääletada, mille realiseerimine tagab suurima mõju väikseima pingutusega.

See, kuidas me probleemile lahenduse välja mõtlesime, prototüübi valmistasime ning seda klientide peal testisime, saate teada minu järgmistest lugudest.

 

Andres Haavel
Empowering tomorrow’s champions of change
andres.haavel@empowerment.ee
+372 5050595

2020-06-01T12:13:06+03:001. juuni 2020|
Kui see oleks vaid nii lihtne - Empowerment

Kui see oleks vaid nii lihtne

Kui maailm ei toimi enam nii kuis varem ja me kõik teame, et ta ei hakkagi vanamoodi toimima, siis pole muud teha, kui teenus viia vastavusse tulevase reaalsusega. Et jalgratast mitte leiutada, siis investeerisin paar nädalat aega uurimaks, kuidas arendavad teenuseid ja tooteid organisatsioonid, kes täna kõige kiiremini kasvavad. Jätkusuutlik areng on ainus tõendus, et pakutav loob kliendile väärtust. Neil organisatsioonidel on olemas teadmine, kuidas õigeid asju kõige otstarbekamal moel teha. Olenemata sellest, kuidas edu defineerida, on üks selle alustalasid oskus omandada käitumised ja harjumused, mis selle tagavad. Eelmise nädala kohtumisel mainis minu vestluspartner tabavalt, et kogu see info on internetis olemas, meie valik on selles, kas me seda rakendame või mitte. Just sellest otsusest ning rakendamise distsipliinist sõltub, kas asjad juhtuvad soovitud moel või mitte.

Kuna olen loomult kärsitu, siis otsisin vahendit, mis võimaldaks tulemusteni jõuda kiiresti. Ja saatus juhatas mind Google Venture poolt väljatöötatud Design Sprindi metoodikani. Nimi oli juba apetiitne – kuidas 5 päevaga leida suurtele probleemidele lahendus ja testida ideid (Sprint: How to Solve Big Problems and Test New Ideas in Just Five Days, Jake Knapp). Ülevaate metoodikast ning üksikasjalikud juhendid leiad siit.

Kvaliteetse tulemuse saavutamise tagab sõltumatu ja metoodikat tundva moderaatori kaasamine. Selle protsessi käigus avastate hulga kasulike töövõtteid, mis aitavad teil läbi mõtestada, milliseid koosolekuid teil meeskonnas on vaja ning kuidas neid tulemuslikumalt läbi viia.

Imeline, 5 päeva ja sul on lahendus, mis on klientide peal testitud. Teades, mida klient tegelikult soovib, jääb ära ka suur vaev hiljem enda loodut armastama panna. Viimane tavaliselt ka ei õnnestu, kuna valideerimata lahendus on just selline nagu see meile sobiks ning me ei ole sellest kergesti valmis loobuma. Nii juhtubki, et investeerime aega ja ressursse asjadele, millel puudub kliendi seisukohast väärtus.

5 päeva ja sul on selgus, et tegeled õigete asjadega.

Kust ja kuidas siis alustada. Ikka lõpust, sul peab olema selge, mis on sinu pikaajaline eesmärk. Mis on see uus seisund, mida tahad saavutada. Mina oma meeskonnaga seadsin eesmärgiks luua lahendus, mis tunduvalt parendaks organisatsioonides inimeste koostöö tulemuslikkust. Teada on, et kõige suurimaks takistuseks organisatsiooni arengul ei ole välised tegurid, vaid sisesed – inimestevahelised pinged ja sõltuvused tulemuste saavutamisel.

Kui eesmärk on selge, siis tuleb luua hästi lihtne teekaart, kuidas tulemuseni jõuda. Mis on need 5 – 15 sammu, mis tagavad inimesele võimaluse oma ülesannetele täielikult fokuseerida ning täie pühendumusega need ellu viia. Niinimetud voo seisundis on inimesed lahenduse leidmisel 3 korda tulemuslikumad ning leidlikumad. Vaadake lapsi – kui nad on täielikult oma mängule pühendunud, kui nutikad ja osavad nad siis on. Neid ei häiri ümbritsev maailm.

Meie joonistaud teekaarti näed siit. Selle viimane samm on, et inimene vastavuses oma eesmärkidega planeerib oma nädala kalendri, tutvustab seda enda meeskonna liikmetele ning palub, et tema planeeritud ajakavaga arvestatakse. Kui me inimestele ei anna võimalust süüvida oma tööde ära tegemisse, siis ei ole ka tulemusi oodata. Nii ongi juhiga 1:1 vestluste olulisem teema, mis takistab inimesel oma ajaplaani (tegevusplaani) elluviimast.

Neljapäeval 04.06 on sul võimalik kuulda Ragn-Sells’i juhatuse liikme Argo Rannamets kogemuslugu, kuidas läbi tulemusvestluste on nad suutnud võimendada oma inimeste tulemuslikkust.

Püüdsime oma teeraja teha hästi lihtsa ning veendumaks selle toimimises, otsustasime vastavalt metoodikale seda juhtidele ning personalijuhtidele tutvustada. Soovisime saada ekspertidelt hinnangu, kuidas ülesehitatud loogika toimib ja mis saab selle rakendamisel suurimaks takistuseks. Eksperdid teavad, kuidas asjad täna käivad ning oskavad öelda täpselt, miks midagi muuta ei saa. Nende hinnang on hästi oluline, kuna nad oskavad sõnastada täpselt, milles seisneb probleem. Probleem on võimalus, suur probleem on suur võimalus. Ja meil ongi vaja just suurt probleemi. Kui suudame selle lahendada, siis suudame olemasolevat turgu muuta. Suudame läbi oma lahenduse eemaldada pinged ning sõltuvused, mis takistavad inimestel tulemuslikult koostööd tegemast.

Meie esmaste intervjuude käigus peeti teekaarti lihtsaks, loogiliseks ja toimivaks. Kui aga küsisime, mis on suurimaks rakendamise takistuseks, siis enamuses saime vastuseks: “kui see oleks vaid nii lihtne”. Kuid mis peaks juhtuma, et see oleks lihtne? Enamus takistusi on seotud inimeste hoiakutega, välja kujunenud tavade ning kehtestatud protsessidega. Miks viimastest lähtutakse, ei oska keegi öelda.

Parimate lahenduste kandidaatide leidmiseks on soovitav intervjuude käigus tuvastatud probleemid sõnastada väljakutsetena, kirjutades iga probleemi ette – Kuidas me saaksime… (How might we). Nüüd on laual hulk võimalusi ning meeskonnal aega hääletada, mille realiseerimine tagab suurima mõju väikseima pingutusega.

See, kuidas me probleemile lahenduse välja mõtlesime, prototüübi valmistasime ning seda klientide peal testisime, saate teada minu järgmistest lugudest.

 

Andres Haavel
Empowering tomorrow’s champions of change
andres.haavel@empowerment.ee
+372 5050595

2020-06-01T12:13:06+03:001. juuni 2020|