Traditsioonilistes tööstusharudes on lähiaastatel toimumas meie jaoks suured struktuursed muudatused. Pangad on teinud suure arenguhüppe – enam ei kujuta me ette, et peaksime rahaülekande tegemiseks minema pangakontorisse, maksma asjade eest tšekiga või et välismakse raha laekuks meie arvele nädalase viivitusega.

 

Tehnoloogiline areng on olnud kiire. See kiirus muudab meie arusaamu sellest, kuidas mingit teenust peaks pakkuma ning kes peaks olema see pakkuja. Kui vaadata uusi arenevaid platvorme nii rahaülekanneteks, investeerimiseks või raha kaasamiseks, siis tekib mõte, kas lähiaastatel võib tekkida pangandusmaastikul nn Kodaki efekt.

 

Sellekohase arvamuse on avaldanud ka tunnustatud uurimisasutus Accenture. Nende mõttekäik on lihte ja kergesti tõendatav elulise näitega: mitte kaugemal kui 1 km meie kontorist areneb jõudsalt Transferwise, kelle igakuine transaktsioonide maht on kasvanud juba üle 700 MEUR. Võrreldes eelmise aastaga on firma oma tegevusmahte üle 4 korra suurendanud. Samas meie edukamates pankades on kasv aastas sama number, kuid protsentides. Eelmisel kuul leidis uus kinnisvaraarendus vajaliku kaasrahastuse ühisrahastusplatvormi abil 4 minutiga. Muljetavaldav. Kui asjad nii kiiresti arenevad, siis milline on Eesti pangandusmaastik aastal 2017 või kas me üldse saame sel ajal rääkida sellisest kategooriast? Need näidetena toodud muudatused toimuvad reaalajas juba praegu. Seega vajab ka Eesti Pank võimekust kiiresti ning efektiivselt sellistele muudatustele reageerimiseks.

 

Ratast leiutama pole mõtet hakata. Seetõttu peaks võtma kasutusele teistes taolistes kiiresti arenevates ettevõtetes toimivad juhtimissüsteemid, mis oma olemuselt on lihtsasti arusaadavad ja väikese halduskoormusega.

 

Google arutab oma strateegiat näiteks kord nädalas. Kogu organisatsiooni eesmärgid määratakse uuesti igaks kvartaliks. Eesmärkidega minnakse lausa iga konkreetse töötaja tasemeni, nii põhjalikud ollakse. Harvemini aga lihtsalt ei saa, sest muudatused maailmas toimuvad just sellise tempoga. Samaaegselt on Google suutnud vähendada liidrite juhtimiskoormust 80% võrreldes tavaettevõtetega. Juhtimiskoormus ei ületa 20% nende tööajast.

 

Süsteem on end tõestanud ning seetõttu on loogiline, et just see süsteem on kasutusel rohkem kui 40 tuhandes ettevõttes. Enamus neist ettevõtetest suudavad kahekohalise protsendinumbri võrra aastas jätkusuutlikult kasvada. How Google set goals räägib sellest teemast täpsemalt. Äripäev avaldab varsti Laszlo Bocki palju laineid löönud raamatus Google’i siseelust, eestikeelse pealkirjaga „Töö ruulib! Pilguheit Google’i sisemusse muudab teie elu ja tööd.” Soovitan!

 

Miks mitte kasutada uusi juhtimissüsteeme ka riiklikes institutsioonides? Loomuliku asjana oleme 21 sajandi tehnoloogiast võtnud kasutusele nutitelefonid, eelmisest sajandist aga interneti. Oleme loonud e-riigi. Tubli töö, kuid kõik see on tehniline. Oleks vast mõttekas alustada ka arutelu sisu vahetuse üle ning muuta oma mõttemaailma riiklike institutsioonide juhtimise osas? Kuidas oleks, kui ka riigi juhtimisel lähtuda samadest põhimõtetest ning tänu taolisele juhtimisstrateegiale kasvatada näiteks SKP’d iga-aastaselt kahekohalise protsendinumbriga?

 

Võib öelda, et riigil on sotsiaalseid funktsioone, mida ettevõtetel pole. Samas kui vaadata kiiresti kasvavaid ettevõtteid viimasel kahel sajandil, siis nemad on olnud enamuse sotsiaalsete programmide alustajad, eestvedajad ja rahastajad. Nii ka täna! Kui vaadata, mis ettevõtted võidavad viimastel aastatel kõige töötajasõbralikemate ettevõtete auhindu, siis näeme, et globaalsel tasandil on esireas vaieldamatult Google.

 

Charles Robert Darwin on kirja pannud sellise mõtte: “Minu meelest pakub palju rohkem rahuldust vaadata hästikohastunud liike mitte kui eriliselt õnnistatud või loodud olevusi, vaid kui ühe üldise, kõikide elusolendite arenguni viiva seaduse – paljune, teisene, lase kõige tugevamatel ellu jääda ja nõrgematel surra – väikesi tulemusi.”

 

 

Autor: Andres Haavel, tulemuslikkuse võimendaja