Pole mõtet teha asju keeruliseks

//Pole mõtet teha asju keeruliseks

Eelmisel nädalal jäi postitus tegemata, sest oli teada, et samal ajal enamus teist jälgib Eesti Vabariigi presidendi kõne. Kõne, millel on suur ulatus ja mõju meie lähitulevikule. Märkame ja oleme hoolivad, seame julgeid sihte ning peame kinni enda poolt antud lubatustest. Teemad mida oleme oma paljudes postitustes käsitlenud ja plaanime ka tulevikus lahata. Põhimõtted, millel põhineb inimestevaheline koostöö. Mõnikord vajavad need lihtsad tõed meeldetuletamist, igapäevaste pakiliste tegemiste käigus kipuvad need tahaplaanile jääma ning ununema. Tulemuseks on katkised suhted, mitte toimiv koostöö, vägivald. President märkis oma kõnes – suhteid tuleb luua, hoida ja arenda headel aegadel. Seda nii peres, tööl kui ka äri ajades. Kahjuks näeme tavaelus aga vastupidist, reageeritakse tagajärgedele, mitte ei olda proaktiivsed.

Internet on muutnud maailma nii väikseks, et paari liigutusega oli võimalik kauges Karpaatia külas Bukoveli hotelli televiisor häälestada näitama Eesti televisiooni. Tehniliselt on lihtne täna sidet luua kaugete vahemaade taha. Siia kaugesse suusakuurordisse tõi mind huvi, kas inimese geenimudel säilitab üle põlvkondade sideme ka oma esiisade kodukohaga. Minu abikaasa esivanemad on pärit Karpaatidest ning südames on soov, et meie poeg reisi lõpus avastaks midagi omast ka siinsest piirkonnast. Lisaks suusatamisele külastame sugulasi ja püüame seguneda siinse eluga. Kuna see eksperiment alles käib, siis selle tulemustest kirjutan mõnel järgmisel korral. Minu huvi on see, mis tekitab inimestes pühendumuse, kuidas toimub transformatsioon hormoonide tasemel.

Elu on oma olemuselt eksperimenteerimine – pidev oma ideede testimine reaalsuses, leidmaks õigeid ning toimivaid vastuseid ning kohandamaks oma käitumist vastavalt sellele. Osalen hetkel ise ühes huvitavas sotsiaalses eksperimendis nii osaleja kui jälgijana. Igapäevaselt siinsetel mäenõlvadel korraldatakse ning viiakse ellu reaalsed katseid, kuidas tuhandetele inimestele ekstreemses ja ettearvamatus olukorras (VUCA) kasvatada õnneindeksit. Selleks on loodud siin ideaalsed tingimused:

  • katseks on kohale kutsutud väga palju inimesi (parematel päevadel üle 5000), kes on pärit erinevatest riikidest, eri rahvusest, eri kultuuridest, eri vanusest ja soost, erineva haridustasemega, jmt;
  • enamuses need inimesed üksteist ei tunne ega ole varem omavahel suhelnud, seega on eelnev kokkulepete sõlmimine välistatud;
  • inimesed on oma otsustes täielikult sõltumatud, millal nõlvadele minna, millised nõlvad laskumiseks millises järjekorras valida, kuidas laskumisel manööverdada;
  • inimeste ettevalmistus tase on erinev, arvatavasti ligi 20% on esimest korda mäel. Seda tõendab traumade esinemise sagedus nõlvade lõikes. Enim on neid nõlvadel 7 ja 2 – mäed, mis on keskusest kõige lihtsamini ligipääsetavad ja laugemad;
  • inimestel on võimalik valida üle 100 laskumise, mis on jaotatud 3 raskusastmesse (sinine, punane must). Laskumiste kogupikkus üle 68 km,
  • laskumistel iga inimene valib oma liikumistrajektoori, laskumiskiiruse (0 – 100 km/h), manöövrite sooritamise aja ning viisi;
  • pidevalt muutub eksperimendis osalejate kooseis, arv ja ilmastikuolud.

Kehtestatud on vaid üldised põhimõtted, mida kõikidel osalejatel tuleb järgida:

  • tegevuse tähendus (missioon) – koguda energiat, patareide laadimine – mõnusas sportlikus looduskeskkonnas, kus saab harida nii füüsist kui vaimu:
  • reeglid (väärtused) – lähtu lihtsast 10 punktilisest alpikoodeksist;
  • ühine eesmärk – panna end proovile mäest alla sõites, nii et see oleks fun;
  • korraldajate strateegia:
    • tagada pidev kvaliteetse teenuse lihtne kättesaadavus (toimivad tõstukid, hästi hooldatud rajad, kohvikud);
    • tagada mõnus keskkond puhkamiseks – pühendunud töötajad, kes on alati abivalmis ning sõbralikult leidma lahendusi sinu küsimustele;
    • tagada turvalisus – jälgida ise alpikoodeksit ja paluda tungivalt seda teha ka kõikidel osalejatel;
    • tagada inimestele üldreeglite piires otsustusvabadus.

Esmased huvitavad tähelepanekud:

  • 99,9% inimesed saavad iseseisvalt kõrvalise abi ja juhendamiseta suusatamisega hakkama ja kokkupõrkeid on haruharva;
  • 99% juhtudest inimesed valivad laskumise keerukuse enda oskuste alusel – vale valiku teinud lohistavad enda tagumikul alla;
  • kõik inimesed jõuavad õhtuks nõlvadelt õnnelikult tagasi:
  • ohtlikumad olukorrad tekivad sellistel juhtudel:
    • kui keegi püüab pidevalt teist inimest kõrvalt juhtida ja see inimene allub nendele korraldustele. Vahva on näha, kuidas siis see viitsütikuga tegevus realiseerub. Kõrgenenud hääletoon, kukkumine, solvumine, …
    • kui inimene pidevalt vaatab selja taha ning püüab vastavuses sellele korrigeerida oma liikumissuunda. Selline sõitja käitumine  on tagantulijale kõige raskemini ettearvatav;
    • kui mäest tuhiseb otse alla keskealine meesterahvas, kes ei kasuta suusakeppe (algajaid kepid takistavad) – kohaliku mäepatrulli riskifaktor;
    • kui manustatakse liigest alkohooli, mis vähendab inimese võimet tajuda ümbritsevat.
  • liftidel läbiviidud intervjuude alusel selgub:
    • kõik naudivad olukorda, v.a. inimesed kes on kellegi sunnil mäele toodud;
    • inimesed ei pea vajalikuks pidevat juhendamist, neil on olemas piisav info otsuste tegemiseks. Ei pea vajalikuks detailseid kirjalikke protseduure, kuidas erinevatelt nõlvadel alla laskuda, millal milliseid pöördeid teha, jmt;
    • enda ja teiste ohutuse huvides tasub enne nõlvadele suundumist teha endale selgeks põhilised suuskade juhtimisvõtted (ära sõida mäest otse alla, kui kiirus kasvab, siis keera ninad tõusu suunas, kasuta keharaskust manöövrite sooritamiseks, jmt);
    • kui seikled koos seltskonnaga, pane paika millal ja kus kohtute ning kuidas jooksvalt omavahel infot jagate;
    • õige riietus ja varustus on oluline element asja nautimise juures.

Järeldus: Inimeste vaheline holistiline koostöö (tähenduse keskne) korraldus toimub väga edukalt nii väikestes kui suurtes inimrühmades.Täna enamuses ettevõtetes kasutusel olev isikukeskne juhtimissüsteem, pigem pärsib inimeste vahelist koostööd ja initsiatiivi (innovatsiooni). Üksikisiku tahte teistele peale surumine lõppeb enamuses traagiliste tagajärgedega nii inimeste, ettevõtete kui riikide vahelistele suhetele ehk koostööle. Inimesed teevad hästi asju, millel nad on pühendunud ning  ühine suurepärane tulemus sünnib siis, kui igaüks iseseisavalt annab parimal moel oma panuse ning selle saavutamisel lähtub üldistest põhimõtetest.

Hommikul siirdume perega jälle suusatama. Oleme omas väikeses üksuse leppinud kokku, et liigume täna koos, sõidame läbi kõik tipud, kuid igaüks valib vastavuses oma oskustele sobiva raskusega laskumise. Sõbralikult kohtume jälle mäejalamil järgmise tõstuki juures. Kuna ülesõidud on pikad, siis sel ajal saab vahendada kogemusi ning täpsustada edasisi plaane.

  • Nädala lugemine – Holacracy: The Revolutionary Management System that Abolishes Hierarchy – Brian J. Robertson – praktiline käsiraamat, mõistmaks miks selline lähenemine organisatsiooni juhtimisele on oluliselt efektiivsem ning kuidas sellist juhtimissüsteemi oma organisatsioonis rakendada. Võid ise katsetada, kuid kiiremini jõuad tulemuseni, kui kaasad endale tugisüsteemi. Tegemist on kultuuri muudatusega, mis nõuab harjumuste muutmist ja tihti sisesmisest tahtest jääb siin vajaka.
  • Nädala üritus – Ülo Vooglaid esitleb maakondades raamatud “Elanikust kodanikuks“. Selle tutvustuse käigus toimub huvitav loengute sari. Sõnum on aga lihtne, kodanikud on need kes julgevad teha valikuid, võtta nende eest vastutus ning need ellu viia.
  • Nädala film – Cool Running – inspireeriv ja humoorikas  film esialgu võimatuna näiva idee ellu viimisest. Meestele tõi austuse mitte hea tulemus, vaid jäägitu pühendumus oma unistusele.
2019-03-12T18:54:22+02:00