Needus nimega evolutsioon

//Needus nimega evolutsioon

Olen näinud üle 5000 äriplaani ja vaid 3 neist on realiseeritud algsel moel. Enamusel juhtudel on aga õnnestunud need meeskonnad, kes on suutnud kiiresti oma plaane korrigeerida, vastavuses uutele avanenud võimalustele. Selleks ongi ettevõttetel vaja asjade ära tegemiseks 90 päevast plaani, mitte 3 aasta plaani.

Professor Bill Sullivan, Harvard Business School

Kõik me igapäevaselt näeme ja tunnetame, kuidas tehnoloogia muudab meie ümbritsevat. Selle uue reaalsuse kirjeldamiseks on võetud kasutusele väljend VUCA maailm – mis on varasemast volatiilvsem, ebakindlam, komplekssem ja ebamäärasem. Kuid kas tegelikkuses see on ikkagi uus asi või täna kui enamus inimesi on haritumad, kui eales varem, oleme suutnud sellele nähtusele lihtsalt nime anda. VUCA tähendab iseenesest kaost ja see on meie galaktika üks loomulik olek. VUCA-le kui nähtusele andsid nime ameerika ohvitserid Vietnami sõjas, kus nad panid tähele, et olenemata kui hästi lahing ette planeeriti, siis peale esimest lasku asjad edenesid edasi omatahtsi. Vastane ei teadnud või ei tahtnud käituda meie plaani järgi ning mida autonoomsemalt iga üksus suutis tegutseda lähtuvalt hetke olukorrast, seda parema tulemuse saavutati. Mida vähem oli vaja juhtmeeskonna ning üksuste vahelist koordineerimist.

Inimene on oma olemuselt mugav ning tahab stabiilsust. Selleks ta püüab selles kaoses korda luua, kehtestada reegleid. Mingi aja need reeglid kehtivad (riigid, kogukonnad, institutsioonid) ning siis tekib revolutsiooniline olukord ja läbi kaose tekib uus olukord. Ja selle veduriks on needus nimega evolutsioon. Kui meie reeglid hakkavad takistama pidevat ning pidurdamatud arenguprotsessi, siis evolutsioonist saabki revolutsioon. Areng toimub looduses, ühiskondades, tehnoloogias pidurdamatult. Ellu jäävad vaid need, kes on loonud endale süsteemid ning protsessid, mis aitavad neil pidevalt kohanduda, nutikamad.

Viimastel aastatel ühiskonna tasemel paistab see eriliselt välja. Inglismaa (UK) väljub Euroopa Liidust (EU), kuna viimane ei suuda lahti lasta 1948 aastal kokkulepitud põhimõtetest, mis olid suunatud protektsionistlikult kaitsmaks oma söetöötust ning põllumajandust. UK ei olnud enam nõus tegema sissemakseid sellise kuluka ning läbipaistmatu raha ümberjagamisesüsteemi ülal pidamiseks. Täna näeme, kus seatakse küsimuse alla kõikide suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide ja kokkulepete olemasolu. Kui nad ei suuda täita neile seatud eesmärke, siis neid kas ei ole vaja või nende tegevus vajab kardinaalset ümber korraldust. Kui mõelda neile kõrge palgalistele ametnikele, kes sellisest asjakorraldusest hästi ära elasid, siis tegemist on šokeeriva muudatusega. Ja enamuse nende tööks oli pidev kooskõlastamine, pidev sõltuvuste tekitamine, ehk evolutsiooni pidurdamine. Väga hästi analüüsib tekkinud olukorda Postimehele antud intervjuus Tiina Intelmann, Eesti suursaadik UK-s. Praeguse ühiskonna korralduse tipphetk oli 90-ndad aastad, see oli aeg kui veel interneti ei olnud. Kui juhid ei mõista, et nende vastutus on muudatuste protsessi teadlikult juhtida ja ei loobu 10 küünega vanadest tavadest kinni hoidmisest, siis näeme tänavatel kollaseid veste ning võimule tulevad populistid. Ettevõte ei ole midagi muud kui mikro ühiskond.

Tänane organisatsioon on hoopis midagi muud, kui 20 aastat tagasi. Inimestel on kordades lihtsam saada ülevaade, kuidas asjad teistes organisatsioonides toimivad ning valida töökohti, mis vastavad enam nende arengu ja materiaalsetele vajadustele. Kus on vahvam seltskond. Pärisorjus on peale rohkem kui 200 aastast ponnistust Eestist lõplikult kadunud. Inimesi ei määrata enam tööle peale sündi või kooli lõpetamist ning piiride lahti olek suurendab kordades valiku võimalusi.

Evolutsiooniga ei kaasne ettevõtjate jaoks vaid needus, vaid see loob ka hulga uusi võimalusi. Täna iga uus loodav ettevõte sattub turule, kus on üle 7 miljardi elaniku. Vaid ambitsioon seab siin piirid. Kui lood uusi teenuseid või tooteid ning nende arendamisel arvestad vaid Eesti turuga, siis on sinu mõtteviis sinu ettevõtmisele suureks ohuks. Karta ei tule suuri globaalseid ettevõtjaid, vaid enamus, kes sinu turgu jahivad on mikroettevõtted. Maailma suur konglomeraadid (GE, Haier, AES, …) tabasid selle ära 2008 aastal ning on tänaseks suutnud enda toimimismudeli totaalselt ümber korraldada. Väärtus luuakse 10 – 15 liikmelistes oma vahel lõdvalt seostud üksustes, kellel igal ühel on oma olemasolu tähendus (missioon) ning täielik vabadus oma otsustes. Nii peab igaüks igapäevaselt tõendama, et ta suudab luua kliendile väärtust, olla kasulik. Inimesed mõistavad üheselt, millisest allikast tekib nende palk ja kes on nende tööandja. See on klient. Ja kui kliendi jaoks  väärtust ei suudeta luua, siis kaob nii palk kui töökoht. Selle tulemusena kaob täielikult vajadus koordineerivate üksuste järele. Viimastest enamus olid inimliidesed infovahetuseks erinevate üksuste vahel, milleks täna vajadus puudub või mida edukalt asendab tehnoloogia. Ettevõtte juhtkonna ülesandeks on luua organisatoorne platvorm – ühised üle üksuste toimivad koostöö reeglid, organisatsiooni kultuur – ühine keel ning ühine rütm. Selliste süsteemide alusel juhitakse organisatsioone, millede käive on 100 miljardeid EUR-si ning mille kasuks töötavad 10 tuhanded inimesed. Novembris ilmus Harvard Business Review’s sel teemal artikkel  – Yes, You can eliminate bureaucracy.

Selline muudatuse edukas rakendamine nõuab, et juhi igapäevase tegevusfookus liiguks tulemuste tootmiselt organisatsiooni kultuuri arendamisele ning rakendamisele. See on juhi olulisem vastus ja kui kui sellega süsteemselt ning järjepidevalt  ei tegelda, siis pikemas perspektiivis kõik muud täna pakilisena tunduvad tegevused kaotavad tähenduse. Jim Collinis raamat “Valik olla suurepärane – määramatus, kaos ja õnn – miks neist hoolimata mõnel kõik õnnestub” jutustab loo kahe mehe võistlusest Lõuna-Pooluse vallutamisel. Ühe mehe jaoks lõppes see ettevõtmine triumfiga ja teise jaoks fataalselt kogu tema meeskonnale. Kõik see toimus samal ajal, samades tingimustes.  Raamat toob hulgaliselt näited ärimaailmast ja tõdeb, et ellu jäävad vaid need organisatsioonid, mille kultuur on suunatud pidevale arengule ning kus:

  • juhil on viienda taseme ambitsioonikus – päeva lõpuks on areng see mis inimesi innustab;
  • toimib empiiriline loovus – pidev parema lahenduse otsimine, tulenevalt uutest teadmistest;
  • valitseb juhtide seas produktiivne paranoia, pidevalt hinnata väliskeskkonda ning leida sealt uusi võimalusi arenguks;
  • kus toimib fanaatiline distsiplineeritus ambitsioonikate eesmärkide seadmisel ning elluviimisel.

Hea töövahend evolutsiooniga kaasaminemiseks (revolutsioonilise situatsiooni vältimiseks)  on juhtmeeskonna regulaarsed ning tihedad (vähemalt kord kuus) arutelud, kus püütakse vastata 3-le alljärgnevale küsimusele:

  • Trendid(T)  mis on need trendid, mis võivad oluliselt mõjutada meie äri 2 – 3 aasta perspektiivis;
  • Tugevused(S) – milliseid kompetentse ja võimekust meie organisatsioon vajab, et need trendid enda kasuks pöörata;
  • Nõrkused(W) – millised meie sisemised nõrkused (käitumised, harjumused) võivad muuta need trendid meie jaoks ohuks.

Nende küsimuste vastustest saad teadagi olulisemad teemad, mida pead suutma arendada järgmise 90 päeva jooksul.

Mõned päevad tagasi  EAS võtmekliendi osakonna juht Eero Liivand meie vestluse käigus pillas ühe mõttekillu: me ei pea lootma kellegi poolt kusagil tehtud uuele vaktsiinile, vaid me peame ise hoolitsema selle eest, et meie organism ise suudaks võidelda uue gripi viiruse mutatsiooniga.

  • Nädala raamat: “Valik olla suurepärane – määramatus, kaos ja õnn – miks neist hoolimata mõnel kõik õnnestub”– Jim Collins. Võit ootab seda, kelle kõik on korras – inimesed nimetavad seda vedamiseks. Kaotus on kindel selle puhul, kes on jätnud  õigel ajal ettevaatusabinõud tarvitusele võtmata; seda nimetatakse halvaks õnneks” – Roald Amundsen
  • Nädala film: “Kaardimaja” 6. hooaeg – kus uus USA president avastab, et olles maailma mõjukam inimene on tegelikult kitsa ringi inimeste marionett. Ootan huviga järgmiseid osasid, nägemaks kuidas  Claire need ahelad purustab ja võtab juhtimisojad enda kätte.  Tema jaoks on teeb asja eriti keeruliseks, et neid aheleid ohjavad tema parimad sõbrad.
  • Nädala sündmus: Inspiratsioonihommik: Suhted, mitte võim, tagavad sulle tulemuse – Empowerment tutvustab 29. jaanuaril kell 9.00-11.30 toimuval seminaril uut metoodilist lähenemist, mille abil on võimalik oluliselt parendada ettevõtte tulemuslikkust
2019-01-13T18:36:55+02:00