Kui teeks hoopis teistmoodi

//Kui teeks hoopis teistmoodi

Sa oled arvatavasti teadlik, et sinu süda igapäevaselt pumpab üle 7500 tuhande liitri verd. See tähendab, et igaühes meis töötab unikaalne seade, mis päeva jooksul on suuteline tõstma vähemalt 1,5 meetri kõrgusele 7,5 tonni. Kui plaan on sellist raskust liigutada, siis me tavaliselt kasutame mehhanisme. Selle seadme teeb unikaalseks veel see, et keskmise eestlase puhul toimib see suuremate tõrgeteta 77,75 aastat. Meis igaühes on tohutu energia potentsiaal. Oleks vaid tarkust, see enda kasuks tööle panna, siis meil on võimalik tunduvalt lihtsustada süsteeme, mis me oleme oma tänaseks mugavaks äraolemiseks loonud.

Kuid ka südame töös esinevad hälbed. Kui pump rütmi päraselt ei toimi, siis inimese võimekus oluliselt väheneb või tagajärg on fataalne. Selle probleemi lahendamiseks leiutati südame implantaat, mille esimese eduka töötava lahenduse 1958 aastal töötas välja Dr. Jorge Reynolds. Algne lahendus oli päris kohmakas, süsteemi toimimiseks pidi inimene endaga kärul akut kaasas kandma. Täna analoogse töö teeb ära lahendus, mille suurust mõõdetakse nanomillimeetrites. Uue tulemuse puhul ei ole tegemist, varasema koopiaga, mille komponentide suurust on läbi uute tehniliste võimaluste vähendatud (efektiivsemaks muutma). Reynolds panustas sellele, et teha selgeks hälbe põhjus ning see eemaldada. Läbi aastate erinevate elusolendite südame toiminguid uurides avastas, et põhjuseks on südame vatsakesed ei saa piisavat elektriimpulssi. Elektrit toodetakse, kuid juhtmed on katki läinud. Probleemi lahendamiseks tuleb vool neist lihtsalt mõõda suunata või katkised juhtmed asendada. Uue lähenemisega saavutati oluline võit, nii ajas kui rahas. Kui varem implantaadi paigaldamiseks tuli teha lahtine südame operatsioon, siis nüüd saab teha seda kateedri kaudu. Esimesel juhul kogu protseduur võttis aega 3 – 6 kuud, siis nüüd tehakse see sama operatsioon päevakirurgias. Operatsiooni hind on langenud 1000 korda. 1000 korda vähem peab operatsiooni eest välja käima meie ühiskassa ehk Tervisekassa.

Aga kui muudaks mõtteviisi, et inimene ei ole pelgalt vaid energia tarbija vaid ise on energiaallikas. 

Nagu ülakirjeldatud näites. Sellisel juhul võib uut Auvere energiablokki võrrelda, kui esimest implantaati – mida on vaja järgi lohistada ja mis on tarbijaga ühendatud läbi juhtmete. See on kohmakas, ebaefektiivne ja keskkonda koormav, mitte jätkusuutlik lahendus.

Kui kõik tänased tehnilised ja organisatsioonilised süsteemid mõtestaks ümber lähtuvalt järgnevast mõtteviisist. Inimene on osa terviklikust ökosüsteemist. Me ei pea õppime tundma loodust (kuidas seda ära kasutada), vaid me peame õppima looduselt (kuidas koostöös koos eksiteerida). Kuidas toimuvad loomulikud evolutsioonilised kooslused, mitte tegema keemiat – shortcut’e. Kui vaadata teise pilguga, siis põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkinud ahermägedes on tõeline väärtus, mille ärakasutamise võimalustele me pole tulnudki. Meie tänane seisukoht on, et kui ei põle, siis väärtus puudub.

Inimene on loonud kõik süsteemid nii, kuidas inimene enda kasuks on võimeline ära tarbima välist energiat. Selleks on loodud nii tehnilisi lahendused kui ka põhireeglid, kuidas inimeste vaheline koostööd korraldada. Üks eredamaid näited sellisest süsteemist on Indias toimiv kastisüsteem. See millises kastis sa oled, sellegaon määratletud, kellega sa suhted, millised on võimalused inimesel haridusele ning tööle. Kastisüsteemi, kui ühiskonna arengut piirava rudimendi, kaotamine oli sel aastal India parlamendi valimistel üheks olulisemaks kaalukeeleks. Autoritaarse juhtimissüsteemi võluks on otsuste tegemise kiirus, kuid puuduseks on otsuste rakendumise aeglus, inimeste vastuseis muutustele.

Samas kui me joonistame ettevõtte struktuuri, siis  täna kujutame, seda enamasti kastidena. Eestis on ütlus, mis keelel, see meelel. Enamus inimesi lähtub ettekirjutatud reeglitest ning püüab neid mitte rikkuda.

Võib olla just siin ongi üks põhjus, miks organisatsioonid on aeglased muutuma. Loodusest teame, et muutus on ainus jääv suurus.  Muutust on vaja, et lahendada mingi probleem. Probleem on võimalus on öelnud Peter Drukcer. Suur probleem on seega suur võimalus. Kuidas muuta kohmakas organisatsiooni krapsakas, saad lugeda Harvard Business Review artiklist – Nimble Leadership Walking the line between creativity and chaos.

Miks me ei mõtle uut moodi. Me oleme loonud läbi varasemalt kogetu enda pähe teatud mõttemudeli. Kui me saame uusi fakte, siis me enamuses kasutame neid oma olemasoleva mõttemudeli õiguse kinnitamiseks. Me alateadlikult filtreerime välja alternatiivsed lahendused. Kui kuuled oma organisatsioonis lauset, aga meil käivad asjad nii, siis on suur oht, et inimestel on klapid peas.  Nägemaks ja oskamaks ära kasutada uusi võimalusi, tuleb end teadlikult treenida ning vormis hoida. .

  • Nädala film: Mees kes üllatus kõiki – kui inimene väga tahab, siis suudab ta kõike. Mida sina teeks, kui saaksid teada, et sul on vähk ja arstid ei anna sinu ravi osas mingit lootust. Ükski keemia enam ei aita. Siis jääb vaid Surm ise ära petta. Tegemist on tõesti sündinud looga.
  • Nädala raamat: Sinine majandus 3.0, Gunter Pauli. Raamat, mis tekitas minus poisiliku huvi uuesti füüsikat, keemiat ja bioloogiat õppida. Et paremini mõista meid ümbritsevat maailma. Autoril on üks mõnus ütlemine, et kui asju tahad lihtsamaks muuta, siis lähtu füüsikast.
  • Nädala üritusKuidas meeskond saada ühele lainele  – töötuba 22.08.19 kell 09:30. Kahe tunnises töötoas saad teiste osalejatega arutada, kuidas luua süsteem, et meeskond regulaarselt esitab endale küsimused, mis on need õiged asjad millele tuleb energia fokuseerida.
2019-08-18T17:36:32+02:00