Jooksed kiiresti, kuid kas suund on õige

//Jooksed kiiresti, kuid kas suund on õige

Eelmise nädala raadio Kuku saates “Nädala raamat” Küllo Arjakas  tutvustas A. N. Wilson raamatut „Viktoriaanid“. Raamatut alustab autor märgiliste sündmustega:

  • Westminter palee on just maha põlenud (1834), mille põhjustas muudatus maksude kogumise arvestustehnoloogias. Kuni 1826. aastani  toimus maksude laekumise arvestus väikestel puulaastudel (tally sticks). Kuna uus maksuraamatutel põhinev süsteem ei vajanud vanu tehnoloogilisi vahendeid, siis visati need lihtsalt ahju. Hästi kuivanud küttematerjal põhjustas küttesüsteemi üle kuumenemise ja tuleroaks sai kogu hoone.
  • Tsartistid – saboteerisid tootmist, lõhkudes masinaid. Nad juhtisid tähelepanu väljakannatamatutele sotsiaalsetele oludele nii töises, kui ühiskondlikus aspektis. Tootlikkuse kasvatamiseks oli vaja teha kardinaalseid muudatusi nii riigi, kui ettevõtete juhtimissüsteemides. See pani aluse Victoria-aegsel Inglismaal revolutsioonile, millest sündis kapitalism, mis ei ole lõppenud siiani.
  • 1835. aastal viibis Charles Darwin oma ajaloolise uurimisretke käigus Galapagose saartel, kus ta sõnastas evolutsiooniteooria : “Looduses saavad õiguse edasi eksisteerimiseks (looduslik valik), mitte suurimad ja tugevamad liigid, vaid nutikamad, kes suudavad paremini kohaneda muudatustega väliskeskkonnas.”


Ahti Heinla poolt juhitav firma Starship, käivitas eelmisel nädalal Mustamäel pakirobotitega toidu kojuveo. Justkui marginaalne äri – päevas 20 – 30 tellimust, iga tellimus keskmiselt summas 50 EUR. Mitte midagi suurt. Samal ajal Cleveron tutvustas pakiveo automaati, mis toob sinu poolt tellitu, sinu koduväravasse. Kui mõelda, kuidas see muudab klientide käitumisharjumust, kuidas see muudab kaubanduse ärimudeli toimimist. Vaid 25 aastat tagasi läks kaubandus Eestis üle iseteenindusele. 1994. aastal võeti Eestis esimest korda massiliselt kasutusele kassades scanner, mis andis võimaluse müüjal kiiresti müüa piiramatu hulga erinimetustega tooteid. 4 aastat tagasi Selver võttis kasutusele iseteeninduskassad, mis pakuvad klientidele mugavamat teenust ning võimaldavad 3 korda vähendada kassiiride arvu. Heinla Postimehe artiklis ütleb, et ta on tõsiselt pettunud, kui nad aasta pärast ei kata kogu Tallinna. Täna, kui lähed laupäeva hommikul Järve Selverisse, siis müügisaalis on kaubakomplekteerijaid rohkem kui kliente. See on uus reaalsus, mis on järgmisel aastal unustatud minevik.

Kas selline tormiline muudatus toimub ainult kaubanduses. Ei, see toimib kõikides majandus- ja ühiskonna valdkondandes. Selle otseseks tõestuseks on rahutused Euroopa suurlinnades. Inimesed ei ole enam rahul sellega, et riike püütakse valitseda 19. sajandil juurdunud tavade järgi (Viktoriaanlik õukondlik poliitika). Eilseid Pariis tänava rahutusi kommenteerides president Trump ütles: «Inimesed ei soovi maksta suuri summasid, suurt osa sellest kolmanda maailma riikidele (mida juhitakse küsitaval moel), et võib-olla kaitsta keskkonda.». Majanduses öeldakse selle kohta, et kõik mis ei loo väärtus, on raiskamine. Miks nuumata suurte summadega organisatsioone, kes ei ole aastakümnete jooksul saavutanud oma eesmärke või ei soovi seada konkreetseid mõõdetavaid tulemisi, sest siis tekib vastutus. Nii on Trump vaidlustanud Pariis Kliimakokkuleppe, olemasolevad kaubanduskokkulepped, Põhja-Korea ja Iraani rahulepped, USA 2019. aasta sõjalise eelarve ning NATO-sse kuulumise otstarbekuse. Ameerika üks hinnatuim tippjuhtide mentor Bill Campell on öelnud: ” Vaid jumalasõna me usume, kõik teised peavad end tõestama läbi tulemuste.” Kui asi ei toimi, siis tuleb tegelda probleemi põhjusega – miks see organisatsioon on olemas ja kuidas seda juhitakse. Kui see organisatsioon (seal töötavad inimesed), ei taha või ei suuda muutuda oma käitumisi ja harjumusi, siis ei ole mõtet seda hoida (makusmaksja raha raisata). Kuigi evolutsiooniteooria toimib kõikjal ja meie tahtest hoolimata, miks siis me seda igapäevaselt ignoreerime. Kas staatusest kümne küünega kinnihoidmine on tingitud laiskusest või hirmust. Kohtudes juhtidega, esitan ikka ja jälle ebameeldiva küsimuse – miks te lasete turul avanevatel võimalused muutuda enda jaoks ohtudeks. 

Huvitav on jälgida, millised juhtimisprotsessid ja -süsteemid on ettevõtted loonud, et tagada suutlikkus kiiresti ja nutikalt reageerida turul toimuvatele muudatusele. Kõige lihtsam testimise viis on see, kui osaleda juhtmeeskonna nädala planeerimiskoosolekul ning kuulda, millest seal räägitakse. Kui palju aega kulub tehtu raporteerimiseks või kui palju aega investeeritakse hindamaks oma eesmärkide täitumise tõenäosust ning tehakse otsuseid, mis aitavad suurendada seda tõenäosust. Esimesel juhul püüate te autot juhtida läbi tagasivaatepeegli, teisel puhul on teil vabavaade läbi esiklaasi. Millisel juhul te sõidate kiiremini?

Et esiklaas oleks puhtam, ehk sõit ohutum, siis kasvule suunatud ettevõtetes on muutunud tavaks, et juhtnõukogu (Advisiory Board) kord nädalas kohtub tunniks, et arutada, millisel moel väliskeskkonna muudatused võivad mõjutada organisatsiooni. Kui see tegevus ei ole süsteemne ja tihe, siis enamus võimalusi avastame me alles siis, kui need on end meie vastu pööranud. Sellel kohtumisel juhid püüavad vaba arutelu käigus leida vastused järgmistele küsimustele:

  • trendid – mida olen kuulnud, näinud, kogenud ja kuidas see võib mõjutada meie äri lähiaastatel;
  • tugevused  – millised meie põhikompetentsid loovad meile võimaluse muuta väliskeskkonnas toimuv muudatus, meie konkurentsi eeliseks;
  • nõrkused – millised meie sisemised käitumised või harjumused ei võimalda meil kiiresti reageerida ning võivad muutuda tulevikus meie arengut pärssivaks.

Nende arutelude käigus räägitu ei ole juhtidele kohustuslik koheseks rakendamiseks, kuid see on väga oluline sisend uue kvartali prioriteetide (arengueesmärkide) seadmisel. Nii me näeme, et tuntud firmad teevad pidevalt kardinaalseid pöördeid (pivot) oma ärimudelites:

  • Apple’t me teame seademete tootjana, kuid põhitulu tuleb hoopis sisuteenuse ning rakenduste müügist;
  • Microsofti teame kui tarkvara tootjat, kuid ta tänane ärimudel on ülesse ehitatud sellele, kuidas klient saab lihtsamini asjad tehtud;
  • Amazoni teame kui suurimat poodi, kuid põhiraha tuleb tehnilise platvormi müügist, mis aitab ettevõtetel arendada oma virtuaalset äri;
  • Google’t teame kui suurepärast otsingumootorit, kuid nende põhituluks on turunduskanali teenuse müük;
  • Adobe’d seostub meile PDF formaadiga, kuid nende tulevase äri sisu on tehisintellektil baseeruv kliendi- ja müügihaldussüsteem. Nad oskavad erinevatel andmekandjatele salvestatud dokumentide sisu lugeda ning muuta see uut väärtust omavaks infoks;
  • Daimeler-Benz investeeris Taxifysse, sest nad mõistsid, et inimesed ei taha autot, vaid neil on vaja endale meeldivas keskkonnas kiiresti, ohutult ja odavalt jõuda punktis A punkti B.
  • Blackstone Group omandas enamusosaluse Luminor pangas, kuna sealne meeskond on seadnud endale eesmärgiks luua Fintech platvorm, mis võimaldab klientide ootusi pangateenusele rahuldada kvalitatiivselt uuel moel;
  • Arno Kütt pidades online poodi On24.ee ja leidis et kõige häirivam asi kliendi jaoks on kauba kätte toimetamise viis ning selle probleemi lahendamiseks, lõi Cleveroni;
  • Vendadel Viilligutel ei meeldinud külmas õues teadmatuses taksot oodata ja lõid Taxify;
  • Ehitajad lõid eelmisel nädalal ehitajate Uber’i, sest neil katkes kannatus, kuidas peatöövõtjad neid kohtlevad. Kas uued tsartistid, kelle tegevus käivitab protsessid, mis oluliselt muudab meie arusaama koostöös ja juhtimisest.

Kui panite tähele, siis kõik need ettevõtted on oma ärimudeli viinud vastavusse kliendi tegelike vajadustega. Nad on teinud otsustava valiku järgmises lauses kirjutatud valikus:

TEHA MIDAGI NING PANNA INIMESED SEDA ARMASTAMA  

VÕI 

ARMASTADA INIMESI NING TEHA, VAID SEDA, MIDA INIMESED ARMASTAVAD.

Clayton M. Christensen, Harvardi Ärikooli professor, on sõnastanud meile kõigile tuntud tõe. Puuri ostes inimese tegelik vajadus ei ole omada puuri, vaid tal on vaja seina teha auku, mida ta saaks kasutada mingil talle vajalikul moel. Clayton oma ideed koondanud lühikesse humoorikasse kuid väga sisutihedasse filmi –  Mida klient tegelikult soovib.  Mõeldes sellele filmile, esitada endale küsimus, mis on see töö mis klient sinu ettevõtmiselt tegelikult ostab. Mis on minu ettevõtmise tähendus. Ja, kui oled töövõtja, siis esita endale küsimus, mis on see töö, mida ettevõtte minult tegelikult ostab. Mis on minu töö missioon. 

Mis on üks teema või tegevus, mis sulle sel nädalal erilist huvi pakub? Mis on üks teema, mille kohta sa soovid rohkem teada saada? Päeval tööd tehes, esita endale mitmel korral küsimus “Miks ma seda teen?” Palun leia iga päeva lõpus paar minutit aega ning mõeldes eelnevatele küsimustele küsi endalt – kuidas sinu päev läks?

  • Nädala raamat: Option B, Sheryl Sandberg, Adam Grant –  raamat käib välja, ühe karmi tõe. Kui võimalus A on läinud, siis tea, et see tagasi ei tule. Sa pead tegema Valiku B. Raamatus Sheryl kirjutab väga personaalse loo, kuidas ta kaotas ootamatult oma armastatud mehe, oma laste isa. Kuidas selle koormaga ise, kui sind ümbritsevad inimesed, ilma valehäbi tundmata hakkama saada ja edukalt eluga edasi minna. Kuidas julgelt rääkida Suurest Hallist Elevandist, kui see toas on. Minule raamatus kirjutatu seondus palju ettevõtetega, kes ei suuda Valikust A lahti lasta, ka siis kui see on läinud. Kus on vaja julgelt ja avatult rääkida, et asjad ei toimi enam vanal moel ning vaja on teha Valik B.
  • Nädala sündmus: Rolex Sidney Hobart regatt – kuigi start antakse sellele maailmas ühele hinnatuimale ning raskemaile purjetamisvõistlusele 16 päeva pärast, siis tegelik võit vormistatakse käesolevatel päevadel. Billy Sykes, üks edukamaid selle regati kipparitest jagab 5 olulist nõuannet, kuidas valmistuda, et sõita võidule.
2018-12-14T10:37:56+02:00