Töö on mulle püha, kuid veel püham on minu jaoks minu pere. Aeg ajalt kalender annab teada, et lastel on koolivaheaeg. Olen seadnud endale eesmärgiks, et sel ajal oleks lastel peale hingetõmbamise, ka mingi muu tegevus, mis aitaks avarda nende silmaringi. Kasu on siin mõlema poolne – mina õpin koos nendega midagi uut ning meie suhted muutuvad läbi koostegutsemise tihedamaks.

Sügis koolivaheaja reisisihtpunktiks valisime Vilniuse – linn mis sümboliseerib Leedu ja Poola kuningriigi tõusu ja langust. Kas teadsid, et kunagi on see riik  katnud alasid Põhjamerest – Mustamereni. Selle juhid teadsid alati, et kui me ise ei ole proaktiivsed, siis me sattume ohtu. Ja rivaale, kes tahtsid sellelt maaalalt makse korjata, oli nii idas, läänes, lõunas, kui ka põhjas. Nii kasutatigi oma maksubaasi kaitseks/kasvatamiseks küll armastust (abilelud), arutelusid (välispoliitika) ja sõdu. Kes hetkel riiki juhtis, see ise valis, millises proportsioonis ta neid tööriistu kasutas. Ja kõige kiiremini kasvas riik, kui teadlikult kaasati väljast teadmis- ja oskusi. Üks huvitav fakt Vilniuse kohta, et aastal 1900 oli vaid 2,5% linna elanikest leedulased ja ligi poole elanikkonnast moodustasid  juudid. 13 – 16 sajandil teadlikult kutsuti mujalt maailmast siia oskustöölisi ja teadlaseid, kuna neid peeti üheks olulisemaks turvalisuse garantiiks. Sidemed ei toimi vaid kroonitud peade vahel.

Midagi analoogset toimub hetkel ettevõtluses, kus aasta viimased kuud on enamuses organisatsioonides aeg järgmise aasta tegevusplaanide koostamiseks. Meie kogemusel ettevõtted jagunevad selles protsessis selgelt 2 rühma:

  • Playing to Play – kus põhiküsimus on selles kuidas mängus edasi püsida. Need ettevõtted ühiseks tunnuseks, on see, et eelarve pühendab tegevuskava. Kuidas hoida asjad tasakaalus nii, et tulude kasv oleks veidi kiirem kui kulude kasv. Oma liistude juures olemine on turvaline. Ohuks on aga siin see, et suurema energiaga (tahtega) organisatsioonid on nutikamad ning keeravad mängureeglid pea peale. Nii võib juhtida, et olemas olev ärimudel uues reaalsuses enam lihtsalt ei toimi.
  •  Playing to Win –  ettevõtted, kes on seadnud endale eesmärgiks kasvamise ja seda kiiremas tempos kui ülejäänud turg. Turg on konstantne suurus, klientide tarbimisvõimel on piirid. Võita saab vaid siis, kui sellest nõudlusest endale napsata suurem osa. Teha olemasolevaid asju teistmoodi  või rahuldada nõudlus hoopis uuel moel. Või hoopis tekitada ise uus nõudlus. Selline lähenemine aga nõuab mugavustsoonist välja tulemist. Et võita, tuleb julgeda esitada pidevalt küsimus mängureeglite kehtivuse kohta – kas need on täna veel pädevad.

Mis on need küsimused, millele vastust järjekindlat otsides, juht saab tuvastada võimalused, millede ära kasutamine loob tema ettevõttele võimaluse turust kiiremaks kasvuks? Suures plaanis võib need jaotada neljaks:

  • Kuidas kaasata ja hoida õigeid Inimesi? Kas kõik asjaosalised on õnnelikud ning ma oleksin nõus neid kõiki homme uuesti värbama. Kas kõik need inimesed, kes aitavad mul tulemust luua on nõus ka homme tööle tulema ja andma endast 100% meie ühiste eesmärkide saavutamiseks. Iga juhi unistuseks on kaasvõitlejad, kes juhivad end ise ning kes igapäev suudavad meid üllatada millegi positiivsega. Kas meie ettevõttes töötamine on inimeste tähendusväärne, neid arendav? Kas õigetes rollide on õiged inimesed ja teevad asju õieti?
  • Kuidas luua tõeliselt erituv Strateegia? Kas meie strateegia on piisavalt eristuv konkurentidest ning suudab luua läbi aastate positiivse tulubaasi. Miks kliendid peaksid meie poolt pakutuvat eelistama konkurentide poolt pakutavast. Miks me oleme klientidele olulised?
  • Kuidas saavutada plaanide filigraane Täideviimine? Kas me suudame kokkulepitud asjad ära teha efektiivsemalt kui meie konkurendid ja seda ilma sisemise draamata. Teame, et kõige suuremad raiskamised tekivad sellest, et inimesed ei tea mida neilt oodatakse, kuidas teha, kuidas me koos töötame. Kas meil on paigas fookus, kindel rütm ja läbipaistvus meie tegevuste staatustes? Et inimestel oleks selge siht, kuhu koos tahetakse jõuda ning võimalus pidevalt otsida parimat võimalust, kuidas parimal moel, sinna sihtpunkti jõuda.
  • Kas meil on piisavalt Vabaraha, ka tormiste ilmade saabumisel? Kas meil on piisavalt rahalisi vahendeid, katmaks arengut ja hea oleks kui need oleksid meie enda vahendid. Ettevõtluse esimene gravitatsiooni seadus ütleb – igasugune areng imeb raha.

Eelpool toodud küsimused on olnud juhtide jaoks aktuaalsed aastasadu. Maailma esimene miljardär(1916) – John D. Rockefeller kujundas endale nende küsimuste esitamisest harjumuse ning käitumise. Leiad need siit. Ja kui tahad hinnata nende vastu oma organisatsiooni sooritusvõimet – siis palun leia 10 minutit aega küsimustiku täitmiseks, mille leiad siit.

Oleme teadlikult enda klientideks valinud organisatsioone, kellel DNA koodi on sisse kirjutatud – Playing To Win. Igasugune areng  algab mõtteviisist – kui see on olemas, siis alati leiab mooduse, kuidas kaasata vajalikud teadmised/oskused ning töövahendid. Kui vaadata Eestis viimasel ajal kiiresti kasvama hakanud ettevõtteid – Harmet, Cleveron, Magnetic MRO, Tallink, Transferwise – kellegi stardipositsioon ei ole olnud millegi poolest eriline. Kõik nad on tulnud turule, kus on varem tegutsemas tuntud ja võimekad tegijad. Ainus erinevus on see, et neil oli nägemus kuidas on võimalik võita ning suur tahe/julgus, kuidas see võit koju tuua. Ja võidavad vaid need suure tahtega organisatsioonid, kus juht juba loomisest peale on mõistnud, et tema ainus fookus on arendada organisatsioon, kes on suuteline selle tulemuse realiseerima.

Roger Martin, raamatu “Playing to Win: How Strategy Really Works”kaasaautor, on läbi aastate tehtud uuringute tulemusel jõudnud  järeldusele, et vaid 2% ettevõtteid oma tegevusplaane koostades lähtuvad mõtteviisist –kuidas võita. Võib olla selle kivi all on peidus vastus küsimusele, miks osad ettevõtted nii kiiresti kasvavad.

Juhi toode on tema ettevõtte.

Lugupidamisega,